sügis

Isegi kui ma istun kodus, tunnen ma, et olen kogu aeg kuhugi teel. Võib-olla on see sügis, mis paneb mind kõike intensiivsemalt tajuma. On külm ja pime, veel mitte eriti, aga üha rohkem ja kuigi meil tänapäeval ei ole enam vaja muretseda ellujäämise pärast selle sõna kõige otsesemas tähenduses, tuleb läbi mingi kanali - nimetame seda parema puudumisel näiteks geneetiliseks mäluks - ikka see kuidagi meelde. . Mul on sügisega väga vastuolulised suhted. See külm ja pime teeb mind uniseks ja jõuetuks ja seepärast ma virisen alati, kui sügis kätte jõuab. Teisalt on sügises nii palju ilusat ja olles irooniline siis... kui kaua üks inimene seda ilulemist ikka välja jõuab kannatada? Oli ilus suvi, nüüd on sügis käes ja mul tõepoolest aeg jälle muutuda kelleksi teiseks.